Kas Sa tead, kuhu Sa oma elus teel oled?

Kas tead, miks teed seda, mida Sa teed?

Kas Sul on harmoonilised suhted Sulle oluliste inimestega? Mõistad, mis rolle üksteise elus täidate?

Kas kulged vabalt ja kindlalt läbi elu, võttes paratamatult ettetulevaid probleeme (elu on dünaamiline, eksole!) kui (isegi väikesi) trepiastmeid, mis on vaja võtta, et kõrgemale tõusta. Või tead, et vahel tuleb lihtsalt jalga rohkem kergitada, et rajal vedelevast risust üle astuda, jättes selle sinna, kuhu see otsustas langeda. Ilma vedamata seda mõttes endaga aegu kaasas, ise muretsedes, miks see just minu rajale sattus?

Tunned end oma kehas hästi?

Oled tasakaalus oma hirmudega ning minevikuga rahu teinud? Tegelikult ka?

Suudad vaevata otsustada ja öelda „ei”?

Annad teistele vabaduse ja usaldad neid nende tegemistes? Aga endale/ennast?

Kui vastasid enamikele eeltoodust „jah”, on mul Sinu pärast tõsiselt hea meel! Mul on suur rõõm, et selliseid inimesi on! Siinse veebilehe kontekstis pole Sul ilmselt põhjust edasi allapoole lugeda. Küll aga võid uurida lähemalt Ühenduse ja Sündmuste lehekülgi.

Kui mõni vastus oli „ei”, on meil ehk põhjust rääkida… Väga võimalik, et oledki leidnud, mille järele siia tulid – hingelise toe ning väe edasi minekuks. Tõusmaks oma elus uuele tasandile. Eriti, kui vajad psühholoogilist nõu, tuge või psühhoterapeuti Pärnu kandis, sest töötan peamiselt just siin. Võid mulle helistada (58003346) või kirjutada ([email protected]), et aeg kokku leppida. Ja võid ka edasi vaadata, mis siin selle kohta veel lugeda on.

Teisalt võid suuremat probleemi omamata lihtsalt tunda, et meil oleks hea üks-ühele kohtuda ja vestelda. Võib-olla niisama, võib-olla koos uurida, kuidas elus midagi paremaks muuta? Mõnd muret leevendada või lihtsalt elu elamisväärsemaks teha, olemist parandada. Sellest tundest piisab põhjuseks, et helistada või kirjutada.

Kui huvitud, siis allpool on juttu teraapiate teemal pikemalt. Kokku u neli minutit 😉 :

Psühhoteraapia, kas see on psühhodele?

Ei, see ei ole hulludele või ebanormaalsetele. Kuigi – normaalsust võib defineerida väga erinevalt ja oma moodi oleme kõik ehk pisut hullud, enda kiiksuga. Aga see ei tähenda, et see kiiks peaks olema midagi, mis küljest ära ravida tuleb tingimata. Vähemalt mitte seni, kuni see meid ei sega. Psühhoteraapia on töö psühhega (meel, mõistus, mõttemustrid, emotsioonid, hingehaavad jne), mida iga inimene võiks teatud eluetappides läbi teha. Muidugi vaid juhul, kui soovib areneda või kui ta ei kuulu nende (<1% ehk?) väheste õnnelike hulka, kellel pole elus raskusi või… kes on juba ära valgustunud. 

Milles see töö seisneb? 

Psühhoterapeut Pärnus võib viia Sind mõistmisteni, mis on isegi ehk üsna ootamatud ;)

Väga lühidalt on tegemist meeleprotsesside tasakaalustamise ja teadvuse puhastamisega piiravast, Sind mitteteeniva mahajätmisest või ümbertegemisest, mille tulemus võimaldab elada maksimaalselt autentse iseendana. Vahel räägitakse ka kogu oma potentsiaali avamisest ning suuremast õnnetundest ja rahulolust oma eluga. Kuidas me ka eesmärke ei sõnasta, selle tegevuse sisuks jääb takistuste kõrvaldamine ja arenguväljakutsete ületamine, mida oleme tulnud siia sellesse ellu läbi kogema. Töö käigus tuleb sageli tegeleda nii piiravate uskumuste, takistavate mõttemustrite, valusate traumaatiliste kogemuste, allasurutud (eitatud) emotsioonide ja sügaval persooni varjutasandil oleva väljapuhastamisega. Lähtekohaks ja tervendamist vajavale osutavaks on enamasti erinevad probleemid meie elus, isegi haigused ja kehalised hädad. Viimatinimetatud pole kunagi ise põhjused, samuti nagu pole meie haigetsaamise tegelik põhjus teine inimene – need kõik on vaid sümptomid, mis toovad välja selle, mis meis tervendamist või korrigeerimist vajab. Kõik on alati meis endis. Väline vaid peegeldab seda, mis on meis.

Millised on tehnikad?

Et selle kõigega tegeleda, on olemas hulk tehnikaid ja tööriistu. On neid, mis üksteist täiendavad ja on neid, mis teevad sama asja, aga kannavad eri nimetusi. Viimane tähendab, et mitte kõiki maailma tööriistu ei pea omama, et head tööd teha. Teisalt on selge, et ainult MacGyveri teibist ei piisa kõigeks. Kasutan oma töös peamiselt järgnevaid tööriistu, kombineerides neid muude kogemuslike elementidega nagu šamanistlikud puhastustehnikad, NLP jm:

  • Bachi õieteraapia ja hingetee juhendamine
  • Reiki ja taoistlik maagia 
  • Suhtenõustamine (üksi ja paarina)
  • Hüpnoteraapia koos muude transpersonaalsete tehnikatega (varjutöö, sisemise lapse töö jm)
  • Juhendatud meditatsioon ja sisemised rännakud
  • Konstellatsioon
  • Vabastav hingamine
  • Enteogeenne teraapia (nt kakao-rännakud)
  • Vestlused sügavatel isiklikel ja filosoofilistel teemadel

Eraldi väärib märkimist töö, mis pole otseselt seotud konkreetse tehnikaga, ent mis omab üha kasvavat tähtust, kuna aina enam inimesi on avastamas psühhedeelikume ja asunud nende abil eneseuurimisretkedele. Samuti esineb ettevalmistamatule mõistetamatuid iseeneslikke nn tipp- või holotroopseid seisundeid, mis võivad olla isegi hirmutavad. Omades selles vallas mitmeaastast ja sügavat sisemist kogemust ning näinud, kuidas inimesed vahel psühhedeelikume kasutavad (aga ei tohiks), olen üha sagedamini ja suure eduga tegelenud tööga, mida võiks nimetada:

  • psühhedeelse kogemuse integreerimine.

Enamasti sobib ühele inimesele rohkem üks või teine asi, kuigi vahel kombineerin kõiki ülaltooduid. Sõltub alati konkreetsest inimesest ja tema hetkevajadusest.

Mida veel võiks teada?

Üks, mida tasuks ehk mainida, on asjaolu, et teraapia nagu mistahes enesearengutee on protsess. See ei toimu ühekorraga. Esineb läbimurdehetki, mille kohta võib öelda, et see või teine kogemus oli elumuutev, ent pigem ei tasuks end häälestada kõike kohe ja korraga saama. Isiksuse arengus kiiresti liiga suuri samme astuda võib olla isegi ohtlik – psühhe ei pruugi seda välja kannatada ja pärast läheb veel kauem aega, et sellest välja tulla. Olen ise kogenud, et elus otseteid ehk nö lõikamisi ei ole. Kui miski võib sellena alguses isegi tunduda, siis kusagil mingis hilisemas etapis peame sellele lõivu maksma. Seega tasub olla kannatlik ja õppida teekonda nautima. Sest paljuski just selleks me siin oleme 😉

Dave Oshana on öelnud, et 90% vaimsest tööst seisneb puhastumises.  Puhastumises igal tasandil. Olen näinud, et vahel oleks väga kasulik mõnestki pähe tambitud tõest või "tõest" loobuda, et paremini edasi liikuda.

Kui ütlesin, et mingis eluetapis võiks igaüks enda psühhega tööd teha, ei tähenda see, et alati on tarvis terapeudi abi. Mida kogenum endaga töös inimene on, seda enam suudab ta teha seda kõrvalise abita. Samas on ka väga headel terapeutidel vahel vaja kasutada teise professionaali abi, et mingit oma üleskerkinud sõlmkohta lahendada – kõrvalt lihtsalt näeb erapooletult ja palju selgemini, kui ise silmini supis sipeldes.

Samuti ei taha ma jätta illusiooni, nagu saaks sisemise tööga mingi perioodi järel lõplikult hüvasti jätta. 😀 Inimesed, kes tõeliselt soovivad elus edasi jõuda, arenedes sisemiselt ja hingena (mitte vaid materiaalselt, mis on illusoorne edasijõudmine), nende jaoks ei lõpe kord alustatud töö naljalt enam kunagi. Isegi valgustunud räägivad, et olgugi teadlikud, kerkib neilgi aeg-ajalt üles mingeid teemasid. Vahe on vaid selles, et nad näevad neid, ega hakka enam võitlema, lubades noil endi toodud energia ammendada. 

Niisamuti on Bachi õietilkadega, mille väljatöötanud sajanditagune geenius oli veendunud, et nende abil on kõik haigused ravitavad. Ideaalis nägi dr Edward Bach, et õietilgad oleksid olemas igas kodus koos oskusega neid kasutada. Niipea, kui mõni vaimne või füüsiline mure kimbutamas, saaks keegi perest segada vajalikud õietilgad kokku, mis hädalise jälle tasakaalu viib. Inimesena pole me ju kunagi valmis ja eluraskused või väljakutsed ei lõpeta kunagi meid proovile panemast. Ent Bachi arvates polnuks üld-arste enam vaja läinudki, kui õietilkade kasutamine selge. Allopaatiline meditsiinisüsteem oli muidugi teisel arvamusel ja nii stigmatiseeriti selle suure mehe töö nagu ka homoöpaatia millekski halvamaiguliselt alternatiivseks. Tänaseks pole hinnangud nn alternatiivses konkurenti nägevas peavoolu-meditsiinis muutunud, aga et Bachi õieteraapia kõigest hoolimata edasi elab, näitab selle võimekust.

Võiks öelda, et iga siin kehastuva hinge ülesanne on õppida, kogeda ja lõpuks valgustuda. Psühhoteraapia ei luba valgustumist, ego ületamist – enesest täielikult teadlikuks saamist (et mitte olla kategooriline, siis erandina võib tekkida lühiajalisi sügava mõistmise hetki teraapiaruumiski). Psühhoteraapia on toetav vahend sellel teel, mis järgib hinge ja persooni arengusuunda ja seda, milleks too on hetkel valmis ja mille järele on vajadus. Kõige lihtsamalt öeldes on teraapia ülesanne vähendada kannatusi. Seejärel saame juba hakata nägema selgemini ja suudame tekkivaid väljakutseid paremini mõista ja läbida. Tuleb ette, et kõigepealt on inimesel vaja üleüldse luua terve ego, et oleks mida ületada. Arengus, nagu öeldud, otseteid ei ole. Ühelt maalt õpime, et neis käänakutes ongi oma võlu ja mõte.

Kui tunned, et Su elus võiks olla midagi paremini, helista või kirjuta ja vaatame, mis selles osas ette saab võtta.

Räägime rahast ka. Kohtumise tunnihind on 30€. Bachi õietilgad on kahetunnisel kohtumisel hinna sees, eraldi võttes 35€. Olen seda meelt, et raha taha kellegi aitamine jääda ei tohiks. Kuid tean ka, et tasuta asju ei hinnata. Veelgi enam – saadav väärtus on otseses sõltuvuses sellest, kui palju ollakse valmis andma. Kusjuures andma mitte niivõrd absoluutnumbritelt, kui enda võimalustest lähtuvalt.  

Ära oota meie kokkusaamistelt kindlat struktuuri või ette otsustatud tööriistu. Kui kohtume, lasen end juhtida suuresti intuitsoonil ja tunnetusel, usaldades hetke. Sinu poolt võiks olla üksnes avatus ja julgus endasse vaadata. Kõik ülejäänu sünnib dünaamiliselt kohapeal. Erisoove, nt Bachi tilkasid või Reikit vm võib muidugi alati küsida 🙂 Kogu isiklik info jääb loomulikult vaid teraapiaruumi.

Edasiviivate kohtumisteni! Valgust ja armastust!

Tauno